Ajalugu

Algus

Pärast I maailmasõda ja Vabadussõda alustasid paljud sõjaväeohvitserid oma tsiviilelu karjääri asudes õppima Läti Ülikooli.Neid kõiki ühendas soov omandada uusi teadmisi, et teenida paremini oma kodumaad ja aidata rahval saavutada vabadus ja õitseng. Mitu inimest suudab teha rohkem kui üks, ja nii organiseerusid sarnaste vaadetega endised Vabadussõja ohvitserid.

See toimus 30. aprillil 1922, kui Riia Regionaalvalitsus kinnitas uue korporatsiooni põhikirja, millele oli alla kirjutanud 23 asutajaliiget.

Uus korporatsioon õigustab oma motot – „Kõik Läti eest“ ja „Kõik nagu üks mees“. Nimi „Tervetia“ on tuletatud kuulsa kindluse Tervete nimest, selle kaitsjad suutsid Saksa ristirüütlitele pikka aega vastu panna, säilitades nõnda aastateks oma vabaduse ja sõltumatuse. Korporatsioon pühendas oma oranž-hõbedane-sinine värvikombinatsiooni isamaa armastusele, aususele ja sõprusele.

Esimese vabariigi aastad

Alguses tohtisid korporatsiooniga ühineda ainult ohvitserid.

Avalike ürituste arv kasvas alates 1925 aastast, kui korporatsioon astus P!K! (üliõpilasorganisatsioonide ühendus) liikmeks ja seda hakati teiste poolt ametlikult tunnustama. Paljud tähtsad sõjaväelased on võetud Tervetia auliikmeteks, nt kindralid Radziņš ja Peniķis, admiral Spāde ja teised. 1927 moodustati vilistlasühendus, aasta pärast Daamide komitee loomist.

Uue organisatsiooni esimene korter asus Mednieku tänaval väikses puumajas. Kuigi korter oli väike, kompenseeris ruumipuuduse sõbralik ja südamlik suhtlemine. 1926 kolis korporatsioon samasugusesse kõrvalmajja. Suuremasse ja sobivamasse majja Valdemāra tänav 36 kolitakse pärast korporatsiooni 10. aastapäeva.

Umbes aastal 1930 saab alguse lähedane sõprussuhe Läti korporatsiooniga Fraternitas Academica, mille kulminatsiooniks sõlmitakse 23. novembril 1934 sõprusleping. Kolm nädalat hiljem, 15. detsembril sõlmiti veel üks sõprusleping – seekord Eesti korporatsiooniga Ugala.

Kohutav aasta ja II maailmasõda

1940. aasta kevad on viimane I Vabariigis, okupatsioonioht oht on vältimatu.

Nõukogude okupatsiooni valitsus saadab laiali kõik üliõpilasorganisatsioonid, korporatsioonid kaasaarvatud, ja võtab nende varad endale.

Paljud korporatsioonide liikmed arreteeritakse koos perega, küüditatakse või mõrvatakse. Kui kommunistlik okupatsioon asendub Natside okupatsiooniga, ei uuendata allesjäänud liikmete ametlikku tegevusluba. II maailmasõja viimasel aastal, enne teist Nõukogude okupatsiooni, põgenevad Tervetia liikmed Nõukogude režiimi eest laia maailma. Üksnes sadakond liiget elab üle repressiooni ja sõja.

Eksiiliaastad

27. juulil 1946 peetakse esimene oluline koosolek väljaspool Lätit, see leiab aset Saksamaal. Koosolekul võetakse vastu otsus ühendada olemasolevad aktiivsed liikmed ühise eesmärgi nimel. Korporatsiooni 25. aastapäeva pühitsetakse 30. aprillil 1947 Fellbachis. Koos teiste korporatsioonidega osaleb Tervetia 1948. aastal Läti Üliõpilasühenduste Assotsiatsiooni asutamisel. 1950. aastatel hakkavad kõik korporatsioonid tegutsema Põhja-Ameerikas ja Tervetia tähistab oma 30. aastapäeva Torontos. Alates 1953. aastast võetakse Tervetiasse taas uusi liikmeid. Kõik Tervetia liikmed on kohalike Läti eksiilkogukondade aktiivsed liikmed ja töötavad läti traditsioonide ja kultuuri säilitamise nimel. Korporatsiooni liikmed ei jäta kunagi kasutamata võimalust aidata okupeeritud Lätit.

Korporatsiooni taastamine Lätis

6. mail 1989 otsustab Tervetia üldkoosolek taasasutada korporatsioon Tervetia Lätis, kuna Nõukogude võimu nõrgenedes hakkas Lätis tegutsema vabadusliikumine.

Esimene koosolek peetakse Lätis 24. juunil 1989 ja 3 päeva hiljem, 27. juunil, on Tervetia ametlikult taasasutatud kui Läti Ülikooli korporatsioon. Sellele sündmusele aitasid suurel määral kaasa korporatsiooni liikmed vabas maailmas. Kõige suurema töö tegija on auväärt vilistlane Pēteris Lapsa USA-st, kes on paljude lähiajaloos aset leidnud sündmuste taga. 1990 aasta esimene semester jääb ajalukku kui aeg, mil korporatsiooni võeti vastu 16 uut liiget Lätis, esmakordselt pärast II maailmasõda.

Korporatsioon on sunnitud mõned aastad rändama, kuni saadakse tagasi oma maja aadressiga Tērbatase 28. Nimetatud maja kinkis Tervetiale proua Aleksandra Sirotina, et noortel üliõpilastel oleks võimalus läti traditsioone au sees hoida.

Artikli aluseks on korporatsiooni varasemad trükised.